Kas saite Tööinspektsiooni ettekirjutuse või soovite tuvastada töökeskkonna ohutegurid ja väljatöötada tegevuskava terviseriskide vähendamiseks?
Meie aitame Teile TÄITA TÖÖINSPEKTSIOONI NÕUDED tähtajaks ja PARANDADA töökeskkonda, vähendada töötajate TERVISERISKI ja tagada töökohtade ja -tingimuste VASTAVUST EESTI VABARIIGI seadusandluse ning EU standardite nõuetele.
TÖÖKAITSE spetsialistidel selleks:
Riskianalüüsi koostamise kogemus alates 2005.a.
Tööinspektori kogemus ja Riskianalüüsi nõuetele vastavuse hindamise kogemus alates 2008.
Pädevus vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §19 sätestatule ja luba töötervishoiuteenuse osutamiseks alates 2014.a.
Tööandja selgitab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele arvestades töötaja ealisi, soolisi ja tervisest tulenevaid iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele, ning töökohtade ja töövahendite kasutamise ja töökorraldusega seotud riske.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg 1 p 3 ja § 134
Riskianalüüs sisaldab TEGEVUSKAVA, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid.
välja selgitama olulised müraallikad.
kindlaks määrama vibratsiooni allikad, millega töötajad kokku puutuvad, ning vajadusel mõõtma kokkupuudet vibratsiooniga.
välja selgitama elektromagnetväljade allikad ning hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuutest tulenevaid tervise- ja ohutusriske.
välja selgitama elektromagnetväljade allikad ning hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuutest tulenevaid tervise- ja ohutusriske.
välja selgitama optilise kiirguse allikad töökeskkonnas
mõõtma töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrdlema neid piirnormidega.
hindama töötajate asbestiga kokkupuute laadi, ulatust ja kestust ning sellest töötajate tervisele tulenevat riski ning võtma tarvitusele sobivad ennetusabinõud.
analüüsima plahvatusohtliku keskkonnaga seotud plahvatusriske.
Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus:
hindama töötaja töötamiskohta, arvestades:
1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid;
2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust;
3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas valgustatust, müra, elektromagnetilist kiirgust ja tööruumi sisekliimat;
4) töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.
iseloomustama töökoha töötingimusi, arvestades kõigi võimalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohutegureid.
kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
Tööandja teavitab töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsist.
Tööandja koostab riskianalüüsi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat.
Tööandja UUENDAB riskianalüüsi, kui:
- töötingimused või töökeskkond on oluliselt muutunud;
- töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud;
- on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele;
- õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud;
- töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
- tööinspektor on järelevalve käigus tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas esinevaid riske, sealhulgas ei ole mõõdetud ohutegurite parameetreid, või ei ole ette nähtud abinõusid ohtude maandamiseks