Töökeskkonnariskianalüüs on ettevõtte jaoks oluline tööriist, mis aitab tagada töötajate tervise ja ohutuse ning hoida ära tööõnnetusi ja kutsehaigusi. See on süsteemne protsess, mille käigus hinnatakse töökeskkonna võimalikke ohte ja võetakse tarvitusele meetmed nende ohtude ennetamiseks.
Miks on riskianalüüs vajalik?
- Ohtude tuvastamine ja kõrvaldamine
Riskianalüüs võimaldab varakult avastada töökeskkonna ohutegurid ja väljatöötada nende vältimise või vähendamise meetmed. - Töötajate tervise kaitse
Korralikult läbi viidud riskianalüüs tuvastab terviseriski ja vähendab kutsehaiguste, tööõnnetuste ja tööga seotud vaimse pinge riski. - Õigusnõuete täitmine
Paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on tööandjatele seadusega pandud kohustus viia läbi töökeskkonna riskianalüüs. See aitab vältida võimalikke trahve ja õiguslikke probleeme ja trahve. - Kulude vähendamine
Ennetav tegevus on alati odavam kui tagajärgedega tegelemine. Riskianalüüs vähendab õnnetuste, vigastuste ja nendega seotud kulude tõenäosust.
Kas saite Tööinspektsiooni ettekirjutuse või soovite tuvastada töökeskkonna ohutegurid ja välja töötada tegevuskava terviseriskide vähendamiseks?
Meie aitame Teil TÄITA TÖÖINSPEKTSIOONI NÕUDED tähtajaks ja PARANDADA töökeskkonda, vähendada töötajate TERVISERISKI ja tagada töökohtade ja -tingimuste VASTAVUST EESTI VABARIIGI seadusandluse ning EL standardite nõuetele.
Kuidas riskianalüüsi teostada?
- Tuvastage võimalikud ohud
Kaardistage kõik töökeskkonnas esinevad füüsilised, keemilised, bioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid.- Hinnake riske
Analüüsige iga ohu tõenäosust ja võimalikke tagajärgi, et määrata riskitasemed.- Planeerige meetmed
Töötage välja konkreetsed lahendused riskide vähendamiseks või kõrvaldamiseks, näiteks tehnilised lahendused, töötajate koolitused või töökorralduse muutmine.- Jälgige ja uuendage
Töökeskkond muutub ajas, mistõttu tuleb riskianalüüsi regulaarselt üle vaadata ja vajadusel uuendada.Seadusandluse nõue
- Tööandja selgitab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades töötaja ealisi, soolisi ja tervisest tulenevaid iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 10-1 nimetatud töötajatele, ning töökohtade ja töövahendite kasutamise ja töökorraldusega seotud riske.
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg 1 p 3 ja § 13-4
- Riskianalüüs sisaldab TEGEVUSKAVA, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid.
1. välja selgitama olulised müraallikad.
2. kindlaks määrama vibratsiooni allikad, millega töötajad kokku puutuvad, ning vajadusel mõõtma kokkupuudet vibratsiooniga.
3. välja selgitama elektromagnetväljade allikad ning hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuutest tulenevaid tervise- ja ohutusriske.
3. välja selgitama elektromagnetväljade allikad ning hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuutest tulenevaid tervise- ja ohutusriske.
4. välja selgitama optilise kiirguse allikad töökeskkonnas
5. mõõtma töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrdlema neid piirnormidega.
6. hindama töötajate asbestiga kokkupuute laadi, ulatust ja kestust ning sellest töötajate tervisele tulenevat riski ning võtma tarvitusele sobivad ennetusabinõud.
7. analüüsima plahvatusohtliku keskkonnaga seotud plahvatusriske.“
Töökeskkonna riskianalüüsi käigus tööandja on kohustatud:
8. hindama töötaja töötamiskohta, arvestades:
1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid;
2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust;
3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas valgustatust, müra, elektromagnetilist kiirgust ja tööruumi sisekliimat;
4) töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.
9. iseloomustama töökoha töötingimusi, arvestades kõigi võimalike ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega seotud ohutegureid.
10. kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
Tööandja teavitab töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsist.
Tööandja koostab riskianalüüsi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat.
Tööandja UUENDAB riskianalüüsi, kui:
- töötingimused või töökeskkond on oluliselt muutunud;
- töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud;
- on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele;
- õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud;
- töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise;
- tööinspektor on järelevalve käigus tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas esinevaid riske, sealhulgas ei ole mõõdetud ohutegurite parameetreid, või ei ole ette nähtud abinõusid ohtude maandamiseks
tookaitse.com 